top of page

1. The copperman and prince Vanka

 

Collected from:

Ärsent́ei T'erent́ič Kost́in (T'ərəs-pöu Ärsä, Kōst́ä) - čo̰umitär-po̰ul(iŋ kum) (Чандиры) -  23 August 1888

 

Source:

Munkácsi Bernát –  Kálmán Béla (1892–1902, 1952, 1963): Vogul népköltési gyűjtemény I-IV, II/1, II/2, III/1, III/2, IV/1, IV/2. Akadémiai Kiadó, Budapest. 

 

IV. (344-351)

 

uksáĺ kumə́nət nä́jär-po̰u wä́ńkä

 

1. jukä́nət ä́ńšuk å̄lst. kōrəm po̰u äńšást, kərsə́mək-kårǻn:

lā wä́ńkä. čålkǻn rūtúlst. ǟr īt čålkǻn ålǻ-kånǻ íl-tumlántaləu,

ǟ kanšántēt kånǻ tumlántaləu. ä́ńšuk jänú po̰wím kītä́ntil čål-

kǻn kåråúlåtuŋ. jänú powí kåråúlåtål mårš, tūl mińä́nt mišä́kit́-

tən. ä́ńšuk māné ili, íl-åŋlǻtål: čålkǻn ås tunlántim ål. jət po̰wím

kītä́ntil kåråúlåtuŋ. jət po̰wí jäwí-po̰u kaitə́l tukšǻ mišä́-

kit́tən ilkä́lel, čålkǻn ås il-tumlántus. kōrmə́t kǻtəl kərsə́mək po̰wím,

lā wäńkätím kītä́ntil ä́ńšuk: « čålkǻn čil tumlántəu! »- lǟnt. lā

wäńkä māné mińä́nt, luwǻk wǟrä́nt, kåntəmlǻntål, tṓlmo̰k urǻnt.

ī-jət kit́ pǟlt mātá jänú po̰s po̰stúls, tārəm-pöŋnél muś uksáĺ-kum

uksáĺ-lu-təmirt jǻl-tǟrtkə́ts. lā wäńkä uksáĺ-kummə́ kǟtínel pūstə́l,

kǟtí íl-tåps. « íl-tǟrtən ämä́nmi! »- lǟnt uksáĺ-kum - « äm äk-

kōn ǟ jö́um ti! » - « ǟk! äm nöúnmi il ǟ tǟrtíləm, tämnə́ŋ tōlmo̰k

mä́ŋ-pöltút ǟ suwǻnt, äm nöúnmi tus näjä́rən tåtíləm » - lǟnt

wäńkä. uksáĺ-kum jú-tåtántəu, kul ukwáil núŋ-po̰stúls. jäu po̰wä́ni

uksáĺ-kummə́ åŋlǻtlēt, näjä́rən tä́nək tåtúŋ wǟtä́lilän. ä́ńśuk lǟnt:

« kån pūstə́l, näjä́rən töu uss tåtə́l! »

2. lā wä́ńkä uksáĺ-kummə́ näjä́rən tåtǻstəl. « näjä́r! »-

lǟnt -« äm nöun tólmo̰k tåtǻsəm. » - « ńo̰kó̰r tṓlmo̰k pū́sən, å̄́ntəl-

tən ämä́n! » - lǟnt näjä́r. lā wǟńkä uksáĺ-kummə́ å̄ntəltstə́l. näjä́r

kit́úläl: « ńo̰kó̰r nöún kərä́k tö́u-mǟsí? » - « ńär töu juntít ål, töwími

šåk åkšǻl šǻsən! ämä́n súwə tit́i » lǟnt lā wä́ńkä. näjä́r lǟnt: « ńär

tämə́ŋ muś tən tö́u-mǟsí! töu muśkə́lək, äm nöún mö́um. » tí-šöút

saltáttən åkšǻl töwímə täul šå̄šúŋ läústil. uksáĺ-kum íl-ripä́səkts

åkšǻ töwínel íl kålúls. šåu åkšå jåóltåls tö́u-ləkkí. tí-šöút näjä́r

uksáĺ-kummə́ t́urmä́-kulən tåtúŋ läústil, koróĺtən wå̄túŋ läústil,

möt kummə uss ånlǻtlēt. näjä́r-pöu wä́ńkä jänkə́m uksáĺ-jåó̰t-

ńə̄lə́m t́urmä́-åšən núŋ-pātə́tstil, jəl ǟ pät́tä́ntil. uksáĺ-kum tärä́snel

kún-kårátål, näjä́r-pöun lǟnt: « muś näjä́r-pöu, ämä́n kún-tǟrtən!

äm nöu uksáĺ-jåó̰t-ńə̄lə́n numə́l íl-ūləm.- « näjä́r-pöu lǟnt: « äm ǟ

kanšántələm, åškúst kåt ålēt. » - « ustä́l-kult uksáĺ-åškús ål,

tut́íl pṓnšən! » - lǟnt uksáĺ-kum. näjä́r-pöu t́urmä́ íl-pōnšstə́l,

uksáĺ-kummə́ kún-tǟrtstíl. » kón nöún tärkút́əŋ sūskä́t, pǟŋ čəkərə́ŋ

kum, ämä́nmi núŋ-ärúlən!- » läus uksáĺ-kum i uk-wáil íl-kulúls.

3. koróĺət näjä́rən jisté, årǻk äjúŋ no̰ukó̰tst. «mäŋ nöún

årǻk äjúŋ ǟ jisú» - lǟ́ntēt koróĺət - « möt kum åŋlǻtuŋ jisú,

ǻntəltən kåt ål! » - « näjä́r tu tåtúŋ lǟnt. karaúlət uksáĺ-kum

jårə́t töu poktə́m uksáĺ-mo̰kó̰l wajántēt. näjä́rən jisté: « uksáĺ-kum

īkəm »- lǟntēt. näjä́r kåråúlətən íl-åštəs, tänä́n t́urmä́n íl-ōttúŋ

läústil. « kån töwími kún-tǟrtstíl, tǟ́r-paktə́ləm! » - lǟnt. näjä́r-

pöu kultá nuŋ-kǟ́ls, kåråúlət t́urmä́-kult jú-ūttə́m ǻlēt, kålǻntəl.

tät́ä́tin åmǻĺt́ål: « uksáĺ-kum ämä́n tǟrtús kun. » näjä́r uilǻtåləp

kålkǻnəm tukít́in wå̄tstǻnə. « ńo̰kó̰r wǟ́rēm äm pöúm-təmə́rt? » -

kit́kä́ls- « töu ämä́n koróĺət šömt íl īsä́mstil. » uilǻtåləp kålkǻnə

åmǻĺtlēt: « kōrəm lu ikǟlən, ǟší šinpǻl-jortə́l möt soĺné íl-kītin! »

näjä́r to̰k i wǟrs, kītstä́nə.

4. såún-əntə́m čōlǻ mińä́st, út́-wåŋkǻ kåntǻst. út́-wåŋkǻ

mil-kår, ut́ núŋ-pät́túŋ ǟ šilä́ntēt. näjä́r-pöu åmǻĺt́ål: « ǟší šinpǻl,

nöu ǟ kanšántēn sáĺt-kǟlú ńo̰kó̰rnel wǟrkítel? » - « ē, kanšántēm »

- lǟnt šinpǻl - « sáĺt-pånə́l ńär saĺt kurə́u, tūl kǟlú punə́u. » äší

šinpǻl ńär saĺt kurǻnt, näjä́r-pöu kǟlú punǻnt. « kǟlú po̰nšás

punəm, tǟrtkətúŋ kərä́k! » - lǟnt näjä́r-pöu - äm nöún kä́lkən

puwə́ləm, nöu tǟrtkə́tən! »  äší šinpål tǟrtkətúŋ no̰uko̰ts. tǟrtkə́ts,

tǟrtkə́ts, ut́né ǟ jokts. « íl-sukmə́tlēm » - iskərtel - «núŋ-kårtən

purú! » näjä́r-pöu tuk no̰uko̰ts tǟrtkətúŋ, tåkĺǻtət ut́ ǟ́mərts, jú-

äjístil. jú-äjím juní-pǟlt å̄lpú sūs. ǟší šinpål töwími núŋ-kårtúŋ

no̰ústəl. kårtəstəl, kårtə́stəl, kit́ä́k täl šöu nuŋ ǟ joktə́stəl, åmǻĺt́ål:

« äm nöun purú-tǟrtíləm wåŋkǻ-kuln » - lǟnt - « nämə́l pintəl-

tə́ktiu, nöu šinpǻl sūn äm näjä́r-pöu súwəm, šinpǻlu sū́sken, äm

nöun núŋ-kårtə́ləm » - lǟnt. « súwēm » - lǟnt näjä́r-pöu -

« kǻrtən nuŋ! »

5. ås mińä́st, mińä́st, ī́rət näjä́rən jóktsət. ī́rət näjä́r uĺṓna

nämp ī́lməš wäitíŋ äu ä́ńši. kajár näjä́r-pöu šinpǻl ti näjä́r-äumi niwú

ńōplúŋ wǟtétlil. ī́rət näjä́r åmǻĺt́ål: « äm-pöltəmt kus kǟr-lu ål,

nöu tänä́nmi kōrə́m kǻtəl kåråúlåtən! kåråúlatsken, tú-šöút

ä́wəm nöun mö́um. » - « äm äší šinpǻl ä́ńšēm » - « lǟnt - « töu

kåråúlåtålǻnə. » näjä́r-pöu kǟr-lut kåråúlåtål. kǻtəl ī́lməš šəts,

näjä́r-pöu wä́ńkä íl-junsəs, kǟ́r-luwǻn íl-kaitútst. núŋ-kīšə́ms,

kǟránə ī́kəmt íl-lōńśúŋ no̰ukó̰ts. lṓńšəs, tu-kålt pǟŋ čəkərə́ŋ

kum īsín päts. uksáĺ-kum tú-šöút tut́ i sūs. « äl lṓńśən! » - lǟnt -

« kǟránən jårtǻ ǻlēt. » näjä́r-pöu aŋlǻtål, töu ilí-pǟlít ńilú kǟr.

kus kǟrnél ńilú kǟr sūs. ī́rət näjä́rən ĺäk tåtús. « iń ńilú kǟrnél

ńålǻllu kǟr wä́rən! » - lǟnt - » äum tú-šöút möúləm nöún. » kō-

rəm kǻtəl kåŋkǻ ńilú kǟrnél ńålǻllu kǟr sūs.

6. to̰j wǟrúŋ  no̰ukó̰tst. to̰j wǟrä́ntəm-kǻlt kåt kasə́its,

kōrə́m pöŋə́p täutíŋ ńålú kåtə å̄ls. ī́rət näjä́r ti kǻtmə ōkə́tstəl

uĺṓna näjä́r-äu ju-tīŋ kənšä́ntiu. « uĺṓna ǻwən ǟ mö́sken, nöu

näjä́rləkən täutə́l täitə́ləm, kōĺmə wå̄t-ĺət wokt́ə́ləm. » ī́rət näjä́r

åmǻlt́ål: « wä́psəm, miń täutíŋ ńålú-jortə́l wåkkǻtən, nīn purú-

tōńśən! » morä́-ko̰rən jisté, ōntsət, čåŋkətlət. čåŋkətáləp-kǻlt kōrə́m

pöŋəp ńålú ut́nél nuŋ-kǟls. « uĺṓna, tit́ ǻlēn? äm no̰ún jú-tīləm. » kə̄ńš

numə́l, tārəm-pöŋnél kə̄rtíŋ näjä́r-pöu wä́ńkä uksáĺ-luwə́l soĺ-åšən

tǟrmə́kts. « äl måktántən, kōrə́m pöŋəp ńålú! » - lǟnt - « töu

lo̰šmə́l túrən ĺə́p-ōntə́n. » « äm ǟk-kånəl ǟ pilä́ntēm » - lǟnt kōrə́m

pöŋə́p ńålú. wakkǻtuŋ no̰ukó̰tst. wåkkǻts, wåkkǻts, ńålú kōrə́m pöŋí

šöurúst. ńålú íl-älə́m juní-pǟlt wä́ńkä näjä́r-pöu íl-šåŋkǻs, uĺṓna

íl-kańšúŋ ǟ šílstil, kånä å̄ls töu. tut́í juní-pǟlt jú-mińúŋ no̰ukó̰tst.

ĺåŋtǻ kajár näjä́r-pöu šinpǻl åmǻĺt́ål. « nöu » - lǟnt - « jun

åmǻĺt́ən, kōrə́m pöŋə́p ńålú ämä́n älús, to̰k ǟ läúsken, äm nöúnmi

iń ut́né mo̰wíləm. » - « ē, lä́wēm » - lǟnt näjä́r-äu uĺṓna -

lä́wēm: nöún älús. » jun čáŋ-sujil, pårǻpånə́l, čöutím ujúst.

7. ås to̰j wǟrúŋ no̰ukó̰tst to̰j wǟrə́m-kålt ī́rət näjä́rən tärä́s

tǟrú ås kåt kaséits. ti kåt kåt pöŋə́p ńålú kītstíl. ī́rət näjä́r

wapsə́m ås kītstíl. kåt pöŋə́p ńålú ut́nél núŋ-kälə́m kålt näjä́r-pöu

wä́ńkä ås jis. wåkkǻtst, wåkkǻtst, näjä́r-pöu wä́ńkä kåt pöŋə́p ńålú kåt

pöŋ ə́šåk šupú šöurstä́nə, ńilmä́ni kú-jəktləstä́nə, pöŋä́ni ńå̄r jəlí-pǟln

puńǻstanə. uĺṓna näjä́r-äu näjä́r-pöu wä́ńkä lu-tiskənə́ne pūmtåk-

tåls, kǟtí ǟ jokts, näjä́r-pöu wä́ńkä ås íl-šåŋkǻs. - kōrmətkəu

to̰j wǟrúŋ no̰ukó̰tst. kə̄ńś lu-túrum-kít́ pöŋə́p ńålúnel kåt kasə́its,

näjä́r-äu uĺṓna ju-tīŋ wǟtélil, ī́rət näjä́r wāpsə́m ås kītstíl. näjä́r-

pöu wä́ńkä wåkkǻtne jårnǻ ås tu kasə́its. wåkkǻtst, wåkkǻtst, näjä́r-

pöu wä́ńkä wo̰wí ǟ joktǻnt. kōrə́m kǻtəl wåkkǻtne-míš näjä́r-pöu

wä́ńkä šä́nš-poŋí-miš soĺ-kuln jú-mińǻs. iń pǟŋ čəkərə́ŋ kúmmə

ärúlstil, uksáĺ-kum tut́ i sūs. lu-túrum-kít́ pöŋə́p ńålúmə kit́kíl

šöurstä́n ńålú poŋə́l näjä́r-pöu wä́ńkä kǟtí-åšən núŋ-röwä́ls. wä́ńkä

kǟtí ńulmə́l wä́rús. uĺṓna kǟls, näjä́r-pöu wä́ńkä kǟt-ńūlmímə tuk

kǟt-låutånə́l jú-kötstíl. wåkkǻtəm juní-pǟlt näjä́r-pöu wä́ńkä uksáĺ-

kum jortə́l íl-täulə́məst.

8. to̰j wǟrúŋ ås no̰ukó̰tst, to̰j åŋlǻtuŋ kålək jisté. uĺṓna ǟr

kum möt šäikä́ šupíŋ šärkä́l äjtél, ǟk-kån jú-äjúŋ ǟ šilä́ntil-

näjä́r-pöu wä́ńkä kålə́k-kålt å̄ls. uĺṓna möt šäikä́ šupíŋ šärkä́ i

towín ńarútel. töu šåk jú-äjístil. « arǻk lǟk-kår, šärkä́ kərsəm-

kår. » - lǟnt. uĺṓna ås šärkä́ årǻk ńarúts, töu jú-äjístil. « äm

å̄́lpəm tikä́niŋ! » - lǟnt uĺṓna - « äm-mǟsəm tit́í wåkkǻts. » kǟtí

íl-åŋlǻtus, uĺṓna tuk kǟt-låutǻn čupräkí, núŋ-kanštíl. ī́rət näjä́r

äwím näjä́r-pöu wä́ńkä å̄lpnǻ mə́stil. kajár näjä́r-pöu šinpål

ustä́lnel kún-wänptús, íl-på̄šús. näjä́r-jårné wä́ńkä å̄lp ōttús. jänú

to̰j wǟrúlst, årǻk šåu äjíst. iń ålǻntēt, iń kujǻntēt.

© 2023 by Norbert Szilágyi. Proudly made by Wix.com

  • Facebook Classic
  • Soundcloud Classic
  • RSS Classic
  • Twitter Classic
  • Google Classic
bottom of page